NORDKAPP ... kiire kõrvalepõige ehk kuidas ideed sünnivad käigu pealt
Just nimelt, see trip nordkapp toimus täiesti ootamatult kui poolel teel tekkiski idee, et lähen põikan sealt läbi ☺ Nimelt esmane plaan oli kilpisjärvelt sõita utsjokille (need linnad asuvad soomes) et hakata jahtima virmalisi seal. Loe mu virmaliste jahtimis plaanist sellest jutust "Virmaliste otsingutel - selle hooaja pririoteet number üks nende nägemine"
Kuna põhja soome on eriti mägine ja tuntud oma kaunite tundrate poolest siis oma sihtkohale jõudmiseks nuoargami oleksin pidanud maha sõitma soome kaudu suurema ringi mille kilomeetri määraks tuleks nii umbes 600km.
Siis otsustasingi, et sõidan sinna mööda norra ja soome piiri viivat teed norra poole pealt, nii näen natukene ka norra loodust kuna pole norras varem käinud. Noh mõni nädal tagasi sai küll käidud jalgsi norras halti mäe otsas. Sellest 100km jalgsi matkas saad lugeda selles jutus "Halti kahe mäetipu ühekorraga vallutus seikluse kokkuvõte"
Etteruttavalt ka mainin ära, et oma plaanitud sihtkohta põhja soome tippu ma paraku ühe jutiga ei jõudnudgi. Umbes 100km ennem sihtkohta tekkis intsident kahe põhja põdraga tee peal. Selle kohta saad lugeda sellest jutust "KOKKUPÕRGE põtradega - kurb juhtum kuid samas on väga hea meel"
Eelpool lingitud jutudes ning lõpus on lingid pildigaleriile ja videodele, et saada ikka korralikult selge pilt kogu jutust ☺
Reisi kogu pikuseks tuli 1181 kilomeetrit ja selle kestus oli 31 tundi koos kahe ööbimisega :) ehk kestis see 3 päeva...
Alustasin sõitmist õhtupoole umbes kella viie ringis vast, plaanis oli sõita välja enontekiöni ja seal otsustada kas minna läbi norra või sõita soome kaudu. Kohale jõudes otsustasin siiski ikkagi minna läbi norra. Hiljem kui olin ületanud piiri ja liikudes sealsetel maastikutel ei pannudgi eriti miskeid suuremaid muutusi tähele...kõik oli samasugune nagu põhjamaale iseloomulik. Tee mida mööda sõitsin muutus küll paremaks, pean silmas asfaldi kvaliteeti, oli siidsile ja mõnus oli vuhada edasi vaikselt rataste suhinal...
Kell võis olla nii kesköö ringis kui lõpuks jõudsin teeristile kus märk näitas 100km altale ja teine siis suunda soome poolele kuhu plaanisin minna. Kuna kellae aeg oli ka juba suht hiline ja sihtkohani oli ka veel pikk maa ja nägin kohe risteejuures parklat ning mõtlesingi, et ööbin seal ja jätkan teekonda hommikul, et nautida ka valges veidikenegi neid kauneid avanevaid vaateid norra poolel.
Sõitsin parklasse kus seisis üks rekka juba ees... tegin rahulikult ühe suitsu ja vaatasin vähe kaarti kui palju veel on minna nuoargamini kui äkki torkas pähe idee...
...olen ju norras! 100km altani ja sealt veel natsa ning ongi nordkapp! olin ju sinna plaaninud ammu minna! Seletamatu energia laeng tuli peale koheselt... ei jõudnud suitsugi teha lõpuni kui juba autol käik sees ja veeresin juba alta suunda 😂
Kuni altani ei olnu midagi erilist tee peal peale mõningate suuremate laugjate tõusede ja langustega, ei midagi erilist ja oli ka kott pime väljas, et nautida vaateid loodusele... ja siis paarkümmend kilomeetrit ennem altat algas see mida olin lugenud blogidest ja vaadanud teiste reisijate videodest... need imelised norra mäed kus teed kulgevad sõna otseses mõttes kalju küljes. Vasakul järsk kalju sein ja paremal järsak 😋
Kahju, et oli kott pime ja ei saanud neid vateid nautida kuid see kõik oli selgesti tajutav ja mingil määral siiski näha auto tulede valguses... Tee kulges üles-alla ja paremale-vasakule ja seda suhteliselt järsku enamates kohtades. Kuna soome poole siin sõitnud ka analoogselt lähedastel teedel (soome ja norra mägi teid ei saa võrrelda, soomes on nii laugjad) siis kulgesin rahulikult nagu ikka sõidan 70-80km/h ja ka märgid ei piiarnud midagi, vaid olid küll soovituslikud kiiruse märgid kohati...pärast paari esimesi kurvi sai selgeks, et selle kiirusega ma siin teel küll rooliga opereerida ei suuda ning kaugele ei jõua :)
Sõitsingi 40-50km/h kogu tee kuna tee oli ka tundmatu ja kurvede taha ei näinud pikalt mis ees ootab järgmisena, kas äkk käänak teisele poole seda siis järsu tõusuga või langusega... Mingi hetk oli sappa ilmunud rekka... ilmselgelt oli tema liikumis kiirus suurem kuna arvan, et tegemist oli kohalikuga või siis juba varem käinud ja kogenud juhiga. Andsin viisakalt teed talle ning võtsin kohe talle ka sappa. Nii sain ka ise kiiremini edasi ja nägin tunduvalt paremini tema tuledega valgustatud teed pikemalt ette... tunnistan, et ka sedasi oli selle reka taga jõlkumine suht keeruline suurel kiirusel ja kogemuste puudumisel sellisel teel ning mu auto on eriti kitsas ja kõrge, et painutada kurvilisel teel suurel kiirusel :)
Öösel kui oli jäänud veel miski 150 kilomeetrit nordkapini siis otsustasin jääda teeäärde ööbima, et hommikult ning värskelt jätkata lõputeekonda nordkapini ja nautida ka kauneid vaateid mis on tulekul :)
Hommikused protseduurid ja toimingud tehtud ning auto tangitud jätkasin ootus ärevalt teekonda, et kunas hakkan nägema neid imelised vaateid, põhja jäämeri (barentsi meri) ehk artika ookean... (atlandi ookean) OOoooooookean, vägev, saan ka elus käidud ära ookeani ääres 😇😆😅😀😂😂
...loodus hakkas muutuma sõna otseses mõttes muinasjutuliseks, kaunid vaated mäele, sealne rohelin taimestik mille seas ka värvilisi paigakesi, mäed muutusid kõrgemaks, hakkasid avanema vaated ka merele, pilved, päike vaheldumisi...tõsiselt kaunis... :)
Pikapeale jõudsin esimese suure tunnelini mis viis läbi kalju. Pikkus oli sellel nii umbes neli kilomeetrit...valgustus oli suht hämar, kohati tilkus ülevalt vett alla, rõske õhk. Tunne jäi nagu oleks kuasgil vanas maaluses keldris...
Lõpuks olin oma teekonnaga jõudnud esimese kaua oodatud elamuseni. Esimesel ettevalmistusel ka uurisin veidi lähemalt....nimelt tegemist on 7 kilomeetrit pika tunneliga mere alt läbi ... kõige sügavam koht merepinnast allapoole on üle 200 meetri...siit lõunapoolt minnes on kalle 9% ja tõus teiselepoole 10% Laskumine on pikk ja laugjas ning tõus teisele poole samamoodi pikk ja laugjas. Minu vanale autole oli tõusmisega tõsiselt tegemist... lõpu osa umbes 1 kilomeeter tõusingi teise käiguga ja umbes kiirusel 30km/h
Antud tunnel oli valgustatud tunduvalt paremini, iga kilomeetri järgi on tähis mis näitab läbitud maad ja ees olevat veel läbitavat maad. Tihedalt oli ka hädaabiks mõeldud telefoni putkasid ja suht palju oli ka nii nimetatud taskuid. Juhuks kui juhtub miskit autoga, et saaks siis kõrvale tee pealt, et mitte tekitada ummikut. Näed selle läbisõitu ka video kokkuvõttes mis on siin jutu lõpus.
Edasine tee jätkus tavapäraselt kui nii võib öelda....tavapäraselt just sealsetele vaadetele omaselt mida kirjeldasin eespool. Kohati lisas vürtsi kõva külje tuul ja siis kostitas värske vihmaga mille järgi taas oli päikesepaisteline. Mõningad kilomeetrid enne nordkappi jõudmist sai taas katsetatud milleks mu vanake auto suuteline on kuna oli mõned pikad tõusud mööda mäekülge millel avanesid taas fantastilised vaated.
Ennem lõppu kohtasin ka palju jalgrattureid peale muu tehnika mis seal liikus ja millega oldi sinna tuldud. Kujutan vaid ette kui ränk võiks olla jalgrattal läbida seda viimast teekonna osa mööda neid tõuse.
Soojendamas ja hamba alla pistmas saab käia kohe lähedal asuvas hoones. Võid nosida seal oma kaasa võetuid võikusid või käia ka kohapeal olevas restoranis kui nii võib nimetada. Usun, et hinnad ei tohiks olla üle mõistuse kallid, ise ma küll seal söömas ei käinud kuid teen järelduse suveniiride poest ostetud mälestuste põhjal. Ostsin enesele meenutuseks ühe pisikese trolli, kohvi/tee tassi ning veel t-särgi.
VIDEO NORDKAPPI seiklusest | Suunid Kilpisjärvi - Nordkapp - Nuoargam
KÜLASTA KA MU TEISI INTERNETI KANALEID SAAMAKS ROHKEM INFOT MINUST JA MU TEGEMISTEST
Kommentaarid
Postita kommentaar