KOKKUPÕRGE põtradega - kurb juhtum kuid samas on väga hea meel


Toimus minuga selline intsident eila õhtul kusagil kella kümne ringis. Olin parajasti kulgemas põhja soome kõige kaugemale punkti virmalisi otsima ja vaatlema
Õhtu oli küll pime tänu pilvisele taevale kuid samas mõnest pilve august viskus veidi valgust alla mis loob sellise huvitava hämaruse, justkui oleks pime ja ei ole ning nagu näeks hästi ja ka ei näe.

Liikusin nagu ikka tavapäraselt oma vana autosuvilaga mida ma kutsun hellitavalt "teoks" 😊 ...kiirus oli nii keskmiselt 70-80km/h Õnneks või kahjuks ei kannata selle masinaga kiiremini eriti sõita. 

Õhtu oli ühesõnaga imekaunis ja nauding oli kulgeda sihtkoha poole, liiklus oli põhimõtteliselt täiesti olematu. Mõni üksik auto tuli aint vastu vahepeal, tegemist oli pühapäeva õhtuga... oli veel jäänud umbes 100 kilomeetrit sihtkohani kui äkki...

...käis jube kolakas vasakuse ettenurka ja koheselt ka teine pauk... lõi auto veidi vingerdama, kuulda oli kõva lohistamise häält nagu miskit lohiseks asfaldil... Lõin piduri automaatselt kohe põhja, keerasin rooli vastasuunda-paremale poole, et auto saada tagasi otseks tee peale... peatusin täielikult umbes 20-30 meetrit pärast peale pauku... ja saabus vaikus, mootor aint töötas veel... 

Esmalt ei saanud mitte midagi aru mis toimus...kõik toimus tuhandike sekundite jooksul... hetke toibunud siis hakkas taastuma pilt mälus mis juhtus... silma nurgast nägin külje aknast tulevat põtra otse auto ette... vajutasin piduri ja siduri põhja ning vabastasin gaasipedaali... nägin ta pead esiklaasi vasakus all ääres nurgas, otse rooli ja armatuuri ees... siis järgnes pauk, põdra pea kadus klaasilt ...hakkas pihta hirmus lohisemise hääl... käis koheselt teine pauk ning auto hakkas inertsist vedama vasakule poole vastasuunda, keerasin rooliga vastu... sain auto otseks teele ja juhitud tee äärde seisma.

Sain aru, et toimus kokkupõrge põdraga, lülitasin sisse hädatuled, väljusin autost, et minna vaatama mis seisus ja kus põder on... autost väljudes nägin nii 15-20 meetri kaugusel vastasuuna poolel teeääres lebavat põtra... ei liigutanud. Umbes 10 meetri kaugusel temast oli veel üks väiksem põder keset teed lamamas. Lamamas selles mõttes nagu loomulikult ikka nad lamavad. Sain kohe aru, et tegemist oli emapõdraga kes autoga kokkupõrkas ja see eemal olev oli alles vasikas... kiirelt otsustasin esmalt minna just väiksema juurde kuna ta oli keset teed aga ema põder teeääres. Kuna oli pime aeg kuid nähtavus teel oli pikalt kahte suunda sirge otsustasin siiski minna ja saada loom kuidagi keset teed eest ära igaks juhuks ning vältimaks võimaliku uut õnnetust juhuks kui keegi peaks tulema kummaltki suunalt.


Olin autos liikunud mõningad sammud kui ühtäkki hakkas eemal lebav keset teed olev põder liigutama ja üritama ennast püsti ajama... ilmselgelt oli ta hirmul ja šhokis ning pelgas minu liikumist...jäin hetkeks seisma, et ta rahuneks... ta jäi uuest rahulikult lebama... alustasin liikumist uuesti ning siis ta ajas ennast kuidagi moodi püsti esi jalgadele ja lohistas ennast kraavi pervele eemale. Nägin, et ta oli saanud paugu taga kehaosale ning tagumised jalad tal ei töödanud vaid lohisesidgi järgi... Kui oli jõudnud kraavi pervele rohule siis vajus ta siina maha... liikusin siis lähemale emapõdrale, et selgitada visuaalselt, et on ta ka veel elus... paraku ei liigutanud ta üldse ja selgus, et on surnud.

Siis käisid peast läbi mitmeid mõtteid, kuhu või kellele ma pean helistama, et saaks kellegi kohapeale ruttu ning päästaks pisema põdra piinadest, oli selge mulle, et tema vigastused olid suured... ähmi täis ei suutnudgi otsustada kuhu või kellele helistada või mida üldse pean tegema... samal ajal kõndisin tagasi auto juurde telefoni järgi... ennem auto juurde jõudmist pistsin suitsu tossama ja käis korra mõte, et kurat...  keegi midagi ei näinud ja sõidan lihtsalt minema ja ongi kõik... siis meenus koheselt pisike põder ning tema valud ja piinad, ta oleks sellises olukorras tunde võib olla... ei ma ei või nii teha, tal on ju jube valud... mis siis kui oleksin tema olukorras ise... EI-EI-EI... kähku vaja abi saada kohale....

Nende mõtete käigus olin juba auto juures ja telefon peos ning otsustasin helistada info telefonile ja küsida sealt mida teha või kuhu helistada. Valisin kiirelt numbri... selgus, et kõneaeg otsas. Hakkasin kohe laadima lisa kõneaega ning samal ajal jalutasin kohale kus käis kokkupõrge, et sealt ära koristada maas vedelevad mõningad väiksemad jupid teepealt, et kui keegi tuleb ei pea ülesõitma ja tekkima lisa kahjustust...

Olin need mõningad jupid kokku korjanud (kojamees ja mõningad plastik detailid) ja jalutasin tagasi auto poole ja hakates parajasti valima infotelefoni numbrit kuna olin jõudnud samala ajal lisada uut kõneaega... siis nägin tagantpoolt ilmusid auto tuled.... hakkasin telefoni valgusega lehvitama, et vähendaks kiirust ja oleks ettevaatlikum, enda autol ka vilkusid ohutuled... kui auto oli minuni jõudnud siis loomulikult peatati kinni ja küsiti mis on juhtunud... seletasin ära neile kiirelt olukorra. Kõrvalistuja oli naisterahvas ja roolitaga meesterahvas... siis kui olin juba alguses ära öelnud, et toimus kokkupõrge kahe põdraga ja nad lebavad kraavis nägin kui roolitaga mees võttis istme alt välja pussnoa...

See oli nii rõõmustav hetk... tajusin sisemiselt, et ta läheb pisikest põtra päästma piinadest... tõsiselt mul tuli pisar silmanurka sellest rõõmust 😅 ...selgus, et nad on siit lähedalt kohalikud ja selline olukord oli neile tavapärane kui nii võib öelda. Naisterahvas püüdis helistada samalajal erinevatele numbritele ning väljus ka autost... siirdusime siis suurema põdra juurde... naisterahvas hakkas kohe uurima põdral ilmselt elujäämis märke katsudes erinevaid kohti... selgus, et see oli surnud. Jätkas siis kõrvade uurimist kuna siin põhja soomes liiguvad kodustatud ja ka metsikud põdrad vabalt ringi. Selguski, et tegemist on kellegi kodustatud põtradega. See aeg askeldas mees põdravasikaga lõpetades tema piinasid...

...kui ta protseduur oli kiirelt ning õnnestunult lõppenud tundsin tohutut kergendust ja rõõmu koos silma nurkadesse vajuvate pisaratega 😅😅 ...jess, päästetud see loomake piinadest. Naisterahvas jätkuvalt püüdis saada ühendust kellegagi... uurisin siis, et mis nüüd saab edasi või mida peab tegema. Vastas, et ei ole vaja muretseda, selliseid asju juhtub ikka ja antud kohas aastas paar kolm kordagi. Ei söendanud küsida kuid siiski küsisin, et kui suur võib mul nüüd tulla rahaline kahju kuna olin ju hävitanud kellegi vara... rahustati ja öeldi, et kindlustus ajab need asjad korda....

...samal ajal oli vahepeal saanud naisterahvas kellegiga, ilmselt omanikuga ühendust... kui kõne oli lõppenud siis küsis ta mu auto kindlustuse nime, kirjutas selle üles ja loomulikult ka auto numbri...

Samal ajal liikusime ka minu auto poole ning meesterahvas küsis kas autoga ja minuga on kõik korras...  ...vajan treilerit... rõõmsalt teatasin, et autoga peaks olema kõik oki-toki.... absoluutselt ei olnud tollele hetkel mingit muret autoga, sõidab see või ei... alateadvus ilmselt teavitas mind sisemiselt, et ma võin jääda ka sinna samma teeäärde ööbima ilma mureta, on ju autosuvila...

Kõndisime koos auto ette ja siis vaatasime kiirelt olukorra üle ja tegime järelduse, et midagi eriliselt hullu ei ole ja ta mainis, et kohe-kohe on ka parkla eespool ja saan minna sinna vabalt ning rahulikult olukorda täpsemalt ülehindama...

Kui toimingud kõik olid tehtud tänasime ja soovisime teineteistele head ning turvalist teed ja läksimegi lahku...

Ütlesid veel, et loomadele tullakse järgi ning pole vaja enam muretseda edasise pärast. Rebisin mõne rippuva lahtise plastiku autoküljest ära ning sõitsingi vaikselt eesolevasse parklasse, et hommiku päeva valges vaadata üle auto ja anda reisi jätkamiseks omale hinang auto võimalikust liikumisest ja tehnilisest olukorrast.

Hommikune ülevaade on siin jutu lõpus all videos näha. Julgen öelda, et see oli igas mõttes õnnelik õnnetus.

Ei hakka siin enam kirjutama kui ja oleks.... pigem ütlen oma lemmik väljendi "tegu on tehtud ja nüüd tuleb vastutada" 😆





Kommentaarid

LOETUMAD POSTITUSED

Esitlen oma 1989 aasta Mitsubishi L-300 Eura-Mobi autosuvilat

Halti kahe mäetipu ühekorraga vallutus seikluse kokkuvõte

Võrdluses kaks erinevat päikesepaneelide süsteemi kokku 420W

Oma elukesega põhja minek - suund põhja!